Kopsuvähk

Mida kujutab endast kopsuvähk? Siit saate lisateavet haiguse, võimalike uuringute ja ravivõimaluste kohta.
Mis on kopsuvähk?

Kopsuvähk

Eestis moodustab kopsuvähk üle 10% kõikidest diagnoositud vähijuhtudest: igal aastal saab 800-900 inimest kopsuvähi diagnoosi. See on kõrge suremusega vähivorm ja seetõttu on eriti oluline varajane avastamine parandamaks haiguse prognoosi. Vähidiagnoosi saanud inimese elu muutub radikaalselt, tekib küsimus - kuidas nüüd edasi?
Siin anname nii patsientidele kui ka nende lähedastele olulist teavet kopsuvähi, kopsuvähi tüüpide ning tegurite kohta.
Mis on kopsuvähk?

Mis on kopsuvähk?

Mõiste „kopsuvähk“ tähendab kasvajat, mis on alguse saanud kopsukoest.
See tähendab, et „defektsed“ kopsukoe rakud paljunevad kontrollimatult ja nii tekib kasvaja. Kasvajast võivad eralduda üksikud rakud ja sattuda verega teistesse elunditesse. Seal moodustavad kasvajarakud uusi moodustisi – nn siirdeid ehk metastaase.
Kõik kopsuvähi tüübid pole ühesugused! 
Millised on kopsuvähi riskifaktorid ja sümptomid?

Mis on kopsuvähi võimalikud tekkepõhjused?

Kopsuvähk tekib peamiselt vanematel inimestel. Lisaks geneetilisele eelsoodumusele on kopsuvähi põhjustajateks ained, mida hingatakse koos õhuga sisse ja mis põhjustavad kopsukahjustusi. Selle haiguse all ei kannata mitte ainult suitsetajad!

Kopsuvähki haigestumisega on seotud mitmed riskifaktorid.
Üks kõige märkimisväärsemaid riskitegureid on suitsetamine.
On teada, et suitsetamine ja muude tubakatoodete tarvitamine põhjustab ligi 85% kõigist kopsuvähi juhtudest. Risk kopsuvähi tekkeks korreleerub suitsetamise kestvuse ja suitsetatud sigarettide hulgaga. Mida pikem on suitsetamise staaž, seda suurem on tõenäosus kopsuvähi arenguks.  Suitsetamisest loobumisel hakkab kopsuvähi tekkerisk vähenema 5 aastat pärast suitsust loobumist.
Teisi riskifaktoreid:
  • Passiivne suitsetamine 
  • Kokkupuude radooniga 
  • Kokkupuude asbestiga
  • Kokkupuude muude tööstuslike vähki soodustavate ainetega, nt kroomi-, arseeni- ja nikliühendid
  • Pärilikud tegurid - üldjuhul ei ole kopsuvähk pärilik, kuid geneetiline soodumus koos muude keskkonnateguritega kokkupuutumisel võib vähi tekkeriski tõsta
Tutvu ka kopsuvähi riskikalkulaatoriga
*MSD ei vastuta riskikalkulaatori ega selle toimivuse eest. Riskikalkulaator on informatiivne ja ei ole mõeldud haiguse diagnoosimiseks. Individuaalseks nõustamiseks kontakteeruge vajadusel oma perearstiga. MSD ei vastuta ka riskikalkulaatori teenuse pakkuja nõuannete ja soovituste eest.

Kõige tavalisemad kopsuvähi sümptomid on:
  • Köha, suitsetajatel köha iseloomu muutus
  • Hingeldus ja õhupuudus
  • Valud rindkeres , õlas, käes, seljas          
  • Veriköha 
  • Korduvad ja ravile allumatud kopsupõletikud
  • Metastaaside esinemisel neuroloogilised sümptomid: peavalu, dementsus, kõhuvalu, luuvalu
  • Muud võimalikud haigusnähud: väsimus, söögiisu puudumine, seletamatu kaalulangus, häälekähedus
Antud sümptomid ei pruugi alati olla seotud kopsuvähiga.
Kui koged vähemalt ühte neist eelpool mainitud sümptomitest pöördu kindlasti enda perearsti poole!
Millised on kopsuvähi riskifaktorid ja sümptomid?

Kopsuvähk kui kutsehaigus?

Ka mõne elukutse puhul on suurem risk kopsuvähki haigestuda. Eriti ohtlik on kokkupuude kemikaalidega, nagu arseen, teatud lahustid ja pestitsiidid, või tolmudega nagu asbesti tolm.

Ülekaalukalt kõige levinum kopsuvähi põhjus on suitsetamine, sest sigarettide suitsetamise tulemusel võib kopsudesse sattuda kuni 50 erinevat kahjulikku ainet. Suitsetajatel on 15-30 korda suurem tõenäosus vähi tekkeks. Suitsetamisest loobumine võib kopsuvähi riski oluliselt vähendada.
Tubakast loobumise nõustamiseks on kabinetid haiglate juures, kuhu saavad inimesed pöörduda tasuta, ilma saatekirjata. Lähem info: tubakainfo.ee/kontakt
Sagedane passiivne suitsetamine võib samuti põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Kui viibida tund aega suitsuruumis, on passiivse suitsetamise kaudu võimalik hingata sisse sama palju kahjulikke aineid kui ise ühte sigaretti suitsetades.
Mida teha, kui kahtlustad kopsuvähki?

Kopsuvähi kahtlustus – kuidas edasi?

Kui kahtlustad endal kopsuvähki, pöördu kindlasti koheselt perearsti poole. Vajadusel saadab tema edasi spetsialisti vastuvõtule, tavaliselt kas pulmonoloogi (kopsuarst) või onkoloogi juurde. 
Kopsuvähi kahtluse tekkel valdab patsiente hirm ja ebakindlus. Tekivad küsimused ravivõimaluste ja prognoosi kohta. 
Enne, kui saab kavandada konkreetsele vähile sobivat ravi, tuleb kõigepealt teha põhjalikud uuringud. 
 
Mida teha, kui kahtlustad kopsuvähki?

Milliseid uuringuid tehakse kopsuvähi kahtluse korral?

VEREANALÜÜSID

Vähiriskide uurimisel on sageli esimene samm vereproovi võtmine- see võib anda teavet patsiendi üldise tervise või konkreetsete elundite toimimise kohta.

RÖNTGENPILDID

Rindkere röntgen (rindkere röntgenoloogiline uuring) on kopsuvähi diagnoosimise üks põhilisi esmaseid uuringuid. Esiteks saab selle abil kindlaks teha, kus kasvaja asub ja kui suur see on. See võib näidata ka näiteks vedeliku kogunemist kopsudesse (pleuraefusioon).

BRONHOSKOOPIA

Bronhoskoopia käigus uuritakse hingamisteid (bronhe). See võimaldab arstil täpselt hinnata limaskestade seisundit ja diagnoosida selliseid muutusi nagu kasvajad.
Bronhoskoopia käigus uuritakse hingamisteid bronhoskoobiga ehk peenikese elastse optilise toruga, mille otsas on valgusallikas ja videokaamera.
Uurimiseks sisestatakse endoskoop nina või suu kaudu ettevaatlikult bronhidesse. Uuringut tegev arst hindab patsiendi hingamisteid visuaalselt kaamera abil; uuringu käigus saab teha raviprotseduure, võtta analüüse ja koeproove (biopsiat). 
Uuring tehakse enamikul juhtudel ambulatoorselt, kohaliku tuimestusega. Erinäidustuste korral võib olla vajalik teostada uuring üldnarkoosiga. 

BIOPSIA

Biopsia puhul võetakse ettevaatlikult koematerjali. Neid proove uurib arst-patoloog. Nn histoloogilise uuringu käigus saab patoloog mikroskoobi abil hinnata tuumorist võetud proovis olevate rakkude eripära ja seeläbi rakkude pahaloomulisust.
Mõnikord võib biopsia mõne teise uuringu käigus juba tehtud olla. Kui on vaja proovi kopsukoest, saab seda võtta bronhoskoopia ajal.

KESKSEINANDI UURING

Keskseinandi ehk mediastiinumi uuringut nimetatakse mediastinoskoopiaks. Selle käigus on võimalik tuvastada näiteks pahaloomuliste muutustega lümfisõlmed. Enamasti tehakse see test enne planeeritud kasvajaoperatsiooni, et välistada vähi levimist lümfisõlmedesse.
Mediastinoskoopia tegemiseks sisestatakse endoskoop keskseinandisse väikese sisselõike kaudu rinnaku kohal. See võimaldab arstil uurida keskseinandit. Kuna see uuring tehakse alati narkoosi all, tuleb patsiendil selleks ajutiselt haiglas viibida.

PLEURA UURIMINE

Pleuraks nimetatakse kelmet mis katab ühelt poolt kopsu ja teiselt poolt rindkere seesmist seina. Nende vahele jäävat pilukujulist ruumi nimetatakse kopsukelme e. pleuraõõneks. Mõnikord koguneb patsientidel pleuraõõnde vedelikku. Pleurapunktsioon tähendab seda, et arst punkteerib nõelaga pleuraõõnt ja eemaldab sealt vedelikku. Saadud vedelikku saab uurida võimalike pahaloomuliste rakkude suhtes.
Vahel uuritakse pleuraõõnt endoskoobiga, nn torakoskoobiga. See uuring tehakse narkoosi all ja see võib anda kopsuhaiguste kohta olulist lisateavet, nt infot konkreetse kasvaja alatüübi kohta.

KOPSUFUNKTSIOONI TEST

Kopsufunktsiooni testiga hinnatakse, kui hästi kopsud toimivad, hinnatakse kopsumahtu, kopsude elastsust. See võib olla eriti oluline enne kirurgilist ravi, kui on vaja opereerida kopsu osaliselt või eemaldada terve kops kasvaja tõttu.

ULTRAHELIUURING KÕHUKOOPAST

Ultraheliuuringut nimetatakse ka sonograafiaks ja see ei põhjusta patsiendile mingit riski ega valu. Ultraheliuuringut kasutatakse erinevate organite kuju, suuruse ja struktuuri ning veresoontes verevoolu hindamiseks, kopsuvähi korral hinnatakse, ega organites pole muutusi, mis võivad viidata näiteks kasvaja siiretele.

KOMPUUTERTOMOGRAAFIA (KT)

Kompuutertomograafia (lühendatud KT) on arvutiga ühendatud röntgeniaparaat, mis võimaldab saada inimkehast kihilisi ja ruumilisi kujutisi. Igal pildil on kujutatud keha ristlõige. Võimalik on täpselt hinnata üksikuid elundeid ja nende vastastikust paiknemist, samuti avastada muutusi. 
Nendel piltidel näeb arst näiteks, kas kopsudes on kasvaja, kus kopsuosas see asub, kui suur see on ja kas kasvaja on andunud siirdeid ka mujale organitesse.  See teave on oluline mitte ainult haiguse hindamiseks, vaid ka võimaliku operatsiooni kavandamiseks.

MAGNETRESONANTSUURING (MRT)

Magnetresonantsuuringut nimetatakse ka magnetresonantstomograafiaks (MRT). Selle käigus saadakse magnetvälja abil ülitäpsed pildid keha sisemusest.
Kopsuvähi kahtluse korral kasutatakse MRT-d muu hulgas aju uurimiseks, et veenduda metastaaside puudumises. See uuring annab ka olulist teavet näiteks selle kohta, kas kasvaja on levinud lülisambasse.
MRT uuringut peetakse ohutuks, kuna patsient ei saa selle käigus kiirgust. See uuring võib olla mõnele patsiendile raske, sest MRT aparaat on nagu tunnel. Magnetvälja mõju tõttu vajab MRT uuring südamestimulaatorite või metallimplantaatidega inimestele eraldi ettevalmistust.

LUUDE STSINTIGRAAFIA

Luude stsintigraafia abil hinnatakse, kas luudes on metastaase. Selle uuringu tegemiseks tehakse patsiendile vähese radioaktiivsusega kontrastaine süst. See koguneb luudesse ja võib seetõttu anda teavet metastaaside kohta.
Koos röntgenipiltidega mõjutatud piirkondadest saavad arstid hinnata, kas luusiirdeid on vaja opereerida või kiiritada.

POSITRONEMISSIOONTOMOGRAAFIA (PET)

Kiire kasvu tõttu iseloomustab kasvajarakke väga aktiivne ainevahetus. Seda omadust kasutatakse positronemissioontomograafia puhul. 
Uuringu eesmärgiks on jälgida glükoosi ainevahetust kehas ja selle abil tuvastada kasvaja- ja põletikukoldeid. Uuringut kasutatakse kasvajate visualiseerimiseks, staadiumi määramiseks, raviefekti hindamiseks.


Kopsuvähi diagnoosimiseks ja leviku täpsustamiseks teostatavad uuringud võivad võtta aega, kuid eesmärgiks on õige diagnoosini jõudmine kolme nädala jooksul.
Uuringud peaksid tooma selguse ja võimaldama määrata patsientidele parimat võimalikku vähiravi. Näiteks võivad kasvajakoest või verest määratavad biomarkerid näidata, milline ravi oleks patsiendile sobilik.

Mis on biomarkerite analüüsid ja miks need on olulised?

Iga kopsuvähk on erinev, kuid biomarkerite analüüsi abil on võimalik kasvajat veidi täpsemalt iseloomustada. See on oluline diagnoosi, prognoosi ja igale patsiendile parima võimaliku ravi määramisel. 
Millised on erinevad kopsuvähi tüübid?

Millised on kopsuvähi tüübid?

Kopsuvähil on kaks peamist tüüpi: väikerakuline kopsuvähk (VRKV) ja mitteväikerakuline kopsuvähk (MVRKV). 

VÄIKERAKULINE KOPSUVÄHK

Väikerakuline kopsuvähk on kahest kopsuvähi alatüübist agressiivsem.
Väikerakulise kopsuvähi puhul kasvajarakud kasvavad ja jagunevad kiiresti, enamasti on haigus levinud teistesse organitesse (metastaseerunud) juba diagnoosimisel.
Rakkude kiire paljunemine teeb nad tundlikuks erinevatele ravimeetoditele. Väikerakuline kopsuvähk allub tavaliselt esialgsele keemiaravile hästi, kuid raviefekt ei püsi enamasti kaua, paljudel patsientidel areneb välja keemiaravile mittetundlik kasvaja.

MITTEVÄIKERAKULINE KOPSUVÄHK

Mitteväikerakuline kopsuvähk hõlmab kõiki pahaloomulisi kasvajaid, millel pole väikeseid rakke. Seda tüüpi kopsuvähi ravi sõltub haiguse staadiumist.
Ravis kombineeritakse kirurgilist ravi, kiiritusravi, keemiaravi, sihtmärkravi, immuunravi.
Varajases staadiumis mitteväikerakulist kopsuvähki opereeritakse, kaugelearenenud mitteväikerakulise kopsuvähi korral kasutatakse muid ravimeetodeid, tihti kombineerituna.
Mitteväikerakulisel kopsuvähil on järgmised tüübid:

Millised on kopsuvähi staadiumid?

Ravi jaoks on oluline mitte ainult kopsuvähi tüüp, vaid ka see, kui kaugele on vähk arenenud. Oluline on see, kui suur on kasvaja, millises kopsuosas ta on ja kas see on juba teistesse kehaosadesse levinud. Staadiumi kindlaksmääramiseks kasutavad arstid nn TNM-süsteemi. 
Kopsuvähi liigitamine nende kategooriate alusel aitab arstidel haiguse levikut ja ravivariante võimalikult täpselt hinnata.
Iga patsient ja pahaloomuline kasvaja on siiski ainulaadne. Seetõttu on oluline välja selgitada, milline ravi on konkreetse vähi ja patsiendi jaoks sobiv.
Kas kopsuvähk on ravitav?

Kopsuvähk on ravitav

Varajane avastamine annab paremad võimalused.
Kas kopsuvähk on ravitav?

Kuidas ravitakse kopsuvähki?

Väikerakulist kopsuvähki ravitakse enamasti keemiaravi ja kiiritusraviga. Mõnikord saab vähki varajases staadiumis ravida ka kirurgiliselt

Operatsioon on oluline meetod ka varajases staadiumis mitteväikerakulise kopsuvähi ravimiseks

Hilisemas staadiumis mitteväikerakulise kopsuvähi ravimiseks kasutatakse muid ravimeetodeid:
  • Kiiritusravi. Kasutakse ioniseerivat kiirgust, mis kahjustab kiirelt paljunevate kasvajarakkude elutegevust. Kiiritusravi eesmärgiks on hävitada kasvajarakud, pidurdada nende paljunemist.
  • Keemiaravi. Keemiaravimid toimivad kiiresti paljunevatesse rakkudesse, pidurdades sellega kasvaja arengut. Keemiaravi on üheks põhiliseks ravimeetodiks kaugelearenenud kopsuvähi juhtudel.
  • Immuunravi. Immuunravi eesmärgiks on aktiveerida immuunsüsteemi spetsiaalselt ära tundma ja hävitama kasvaja rakke.
  • Türosiini kinaasi inhibiitor. Ravi on suunatud pidurdama konkreetselt kasvaja arengut soodustavaid faktoreid.

Varajases staadiumis on eesmärk täielikult vähist terveneda. Seetõttu nimetatakse seda ravi kuratiivseks raviks. Kuid on ka nn palliatiivne ravi. Seda ravi kasutatakse hilises staadiumis vähiga seotud sümptomite leevendamiseks ja elu pikendamiseks. 

Millised tegurid mõjutavad ravi määramist?

Ravi määramist mõjutavad haiguse levik, kasvaja iseloom, patsiendi üldseisund, kaasnevad haigused, kindlasti võetakse arvesse ka patsiendi enda soove.

Kopsuvähi ravimiseks saab kasutada palju erinevaid ravimeetodeid.
Kopsuvähi puhul kasutatavad ravimeetodid võivad olla kirurgiline ravi, keemiaravi, kiiritusravi, immuunteraapia, sihtmärkravi. Sageli ravimeetodeid ka kombineeritakse omavahel.

Veebileht on mõeldud üldise teabe jagamiseks kopsuvähi, selle ennetamise ja ravi kohta ning ei pruugi sisaldada kõiki olulisi asjaolusid Teie personaalse tervise seisukohalt – individuaalse nõu saamiseks konsulteerige palun arstiga.

KALKULATORS and2

Plaušu vēža riska kalkulators

Plaušu vēzis ir viens no izplatītākajiem un bīstamākajiem audzējiem, no kura katru gadu Latvijā mirst ap 1000 cilvēku. Jau sen ir zināma cieša saistība starp smēķēšanu un plaušu vēža risku, tāpēc ar speciāli izveidota kalkulatora palīdzību smēķētājiem ir iespēja noteikt savu plaušu vēža attīstības risku.

Jaga

Veebileht on mõeldud üldise teabe jagamiseks kopsuvähi, selle ennetamise ja ravi kohta ning ei pruugi sisaldada kõiki olulisi asjaolusid Teie personaalse tervise seisukohalt – individuaalse nõu saamiseks konsulteerige palun arstiga.